Korter Tallinnas muutub järjest taskukohasemaks

Seejuures olid kesklinna korterid viimased kaks kvartalit 4% odavamad kui aasta varem – seda eelkõige uuemate korterite ruutmeetrihinna langemise tõttu. Linna teistes piirkondades jäi korterite ruutmeetrihinna aastane hinnakasv 5% ja 11% vahele.

Kui korterite ruutmeetrihinna aritmeetiline hinnakasv on pidevalt aeglustunud, siis mediaankasv püsib 7% lähedal, ületades alates septembrist aritmeetilist hinnakasvu. Eelmise aasta teises pooles langes 2011. aastal või hiljem ehitatud korterite ruutmeetrihind. Seetõttu on viimase aja hinnakasvu aeglustumisesse panustanud peamiselt uuemate ja kallimate korterite ruutmeetrihinna langus.

Kasutusloa saanud eluruumide arv tõusis neljandas kvartalis märkimisväärselt ning ka uute korterite laojääk saavutas Harjumaal kõrgtaseme. Samal ajal ehitatakse uusi eluruume kolmanda kvartaliga võrreldes enamvähem samas mahus. See hoiab lähitulevikus uute korterite pakkumistaseme kõrge.

Teisalt on tarbija kindlustunne aasta jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kaks kvartalit järjest, mis viitab tulevikus võimalikule nõudluse langusele. Seetõttu on kinnisvarahinnad jätkuva surve all ning see peaks Tallinna korterite hinnatõusu hoidma suhteliselt stabiilsena.

Neljandas kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus netopalga aastane kasv kiirenes 7,7%-ni. Vilniuses tõusis neljandas kvartalis netopalk 4,3 protsenti, kuid korterite hinnatase aastases võrdluses tõusis vaid protsendi võrra.